Umfroog oostfraeisk plat

Läief däilnēmer,

däi Jungfräiske Mäinskup set’t sük föör d’ äigenstóónderğkaid un ‘t woren fan ‘t Ōstfräisk Plat in. Alwō ‘t Ōstfräisk näit akūt fan ‘t ūtstārven bīdraiğt is, word’t däi tóól do altīd fērer ūt ‘t ōpenboer lēvend ferdrungen. Būtendēm word’t ‘t bīhollen fan d’ tóól döör höör pōlitisk stóótes as mäien djóólekt fan ‘t Lēğdüütsk rēsp. Platdüütsk bīdraiğt. In disser sin willent wī Jau bēden, bī disser köert umfróóeğ mit t’ daun. Wī willent gērn fan Jau wäiten, wat Jau mäinen is.

Däi umfróóeğ bīstājt fan 10 fróógen. Up elker fróóeğ maut me äien fan fīf anterns, fan 1 (bün d’r häilundal näit mīt inferstóón) bit 5 (bün d’r ful mit inferstóón), daun. ‘T bīārbaiden dürt rūğweğ 5 - 10 menüüten. Föör d’ sukses fan däi umfróóeğ is ‘t wiğterğ, dat Jī als ūtfüllent un ğīn fróóeğ ūtlóótent. Âl dóóten wordent óónenüüm góódert, säi köönent näit mit Jau persōn ferbunnen worden un d’r sal unnerhands mit umgóón worden.

Bīdankt föör Jau pārtisipææren!

Deutsche Version

Däi Ōstfräisk Tóól, dat Ōstfräisk Plat, is ‘n wiğterğ pârt fan d’ ōstfräisk kultüer.
Dat Ōstfräisk Plat sul bīhollen blīven un d’ Ōstfräisen sullent dat Ōstfräisk an höör kinner fērerdaun.
Däi Ōstfräisk Tóól sul lös fan ‘t Lēğdüütsk as ‘n äigenstóónderğ tóól ankent worden.
Ōstfräisen sullent ‘t recht hebben, bī d’ munnelk un sğriftelk kummunikóósje mit ’t amt ‘t Ōstfräisk t’ brūken un ōk ‘n antern up Ōstfräisk t’ ferkrīgen.
‘T Ōstfräisk Plat sul in d’ sğaul as ‘n äigen sğaulfak lērt worden.
In ōstfräisk sğaulen sullent pārten fan d’ n’rmóól unnerwīs mit ferlof fan d’ ollen up Ōstfräisk unnerwēsen worden (immersjeunnerwīs).
Ōstfräisk sul as sğrēven tóól in ‘t Ōstfräisland stārker fauthulpen worden (an ‘t ūtprōten ōrjentæært sğriftelk standardisóósje, kursen föör ‘t lēren fan d’ sğrīvwîs, stöön fan ōstfräisk dichters un sğrīvers).
In ‘t Ōstfräisland sul ‘t mērtóólerğ sğaulen gēven, däi ‘n pârt fan höör unnerwīs ferflīt’t up Ōstfräisk daunt (b. f. 50% Ōstfräisk, 50% Düütsk).
Ōstfräisk sul tēgen Düütsk amtstóól fan ‘t Ōstfräisland worden. Âl ōpenboer sğriften sullent ferflīt’t ōk up Ōstfräisk publīk móókt worden. Ōstfräisk róódslēden sullent ‘t recht krīgen, ōk in d’ róód Ōstfräisk tau prōten.
Ōstfräisk sul däi enkeld offisjäel tóól fan ‘t Ōstfräisland worden. Âl sğaulen, amten un kumūnen sullent blōt no ‘t Ōstfräisk brūken.